Igal kevadel hakkab sama muster korduma..Õpetajad otsivad klassiekskursiooni ideid, ettevõtted planeerivad tiimiväljasõite ja sõpruskonnad mõtlevad, kuhu nädalavahetusel koos minna.

Ja siis tulevad päringud.

Mobiferi kaudu tellitud bussisõitude põhjal on üsna hästi näha, kuhu inimesed kevadel tegelikult minna tahavad. Mitte teoreetilised ideed, vaid kohad, kuhu päriselt sõidetakse.

Siin on mõned sihtkohad, mis kevadel kõige sagedamini radarile jõuavad.

Kihnu ei ole lihtsalt koht, kuhu minna. Seal koged ja tunned, et oled korraks täiesti teises rütmis.

Kevadel on saar veel rahulik. Jalgrattad, kaluripaadid, värvilised majad ja tunne, et aeg liigub natuke aeglasemalt. Kooligruppidele on see võimalus näha päriselt elavat kultuuri, mitte ainult õpikust nähtud ja loetud traditsioone.

Ja sõpruskondadele või tiimidele on see lihtsalt väga teistsugune päev ühel imearmsal Eesti saarel.

Foto: Puhka Eestis. (https://puhkaeestis.ee/et/jalgrattamatk-kihnu-saarel)

Kui klassiga Tartusse minna, jõutakse väga sageli AHHAA-sse.

Ja põhjusega. Seal ei pea vaikselt eksponaate vaatama – seal tuleb katsetada, vajutada, ehitada ja proovida. Õpilastele tähendab see tavaliselt ühte: nad ei märka, et tegelikult õpitakse.

Ka täiskasvanud saavad seal päris kiiresti aru, et füüsika võib olla üllatavalt lõbus.

Kui AHHAA on teadus, siis PROTO on rohkem nagu seiklus.

Virtuaalreaalsus, leiutised ja võimalus “siseneda” erinevatesse maailmadesse. Kevadised klassiekskursioonid jõuavad sinna väga tihti, sest see on üks nendest kohtadest, kus õppimine ei näe üldse õppimise moodi välja.

Lisaks on see koht, kust tavaliselt tullakse välja lausega: “See oli päriselt äge.”

Mõnikord on parim väljasõit hoopis lihtne.

Elistveres näeb loomi, keda muidu kohtab ainult metsas… või mitte kunagi. Karud, ilvesed, põdrad ja hundid. Kevadel on loodus juba tärkamas ja jalutusrada läbi loomapargi on ideaalne nii klassidele kui ka peredele.

See on üks nendest kohtadest, kus telefon jääb taskusse ja päris maailm muutub huvitavamaks.

Kui keegi pole sellest veel kuulnud, siis tavaliselt tekib esimene reaktsioon: “Kas päriselt saab vannis filmi vaadata?”

Saab küll.

Pööravere vannikino on üks nendest kohtadest, mida tiimipäevadel või sõpradega tehakse just sellepärast, et see on natuke absurdne ja väga meeldejääv. Täpselt selline kogemus, millest pärast räägitakse veel kaua.

Foto: Tegusama elu kodud. (https://www.hoolekandeteenused.ee/kodude-kuukiri/elamused-vannikinost-d037b591df/)

Spordimuuseum ei ole lihtsalt vitriinid ja vanad fotod. Seal saab proovida erinevaid spordialasid, panna end proovile ja näha Eesti spordilugu palju elavamal kujul. Proovi anda spordivõistluse otseülekannet või sõida hoopis vormelis. 

Klassidele tähendab see aktiivset muuseumi, mitte vaikset jalutamist.

Sagadi mõis ja Metsamuuseum on üks nendest kohtadest, mis sobib hästi nii koolidele kui ka ettevõtetele.

Loodus, metsandus, ajalugu ja väga ilus ümbrus Lahemaa serval. Kevadel, kui puud alles lähevad lehte, on seal eriti mõnus lihtsalt ringi liikuda.

Foto: Puhka Eestis. (https://puhkaeestis.ee/et/sagadi-metsamuuseum)

Kuidagi peab kohale jõudma.

Just sellepärast tellitakse kevadel üha rohkem bussisõite klassidele, tiimidele ja sõpruskondadele. Ühes bussis saab kogu seltskond koos olla ja ühiselt liikuda, keegi ei pea parkimise pärast muretsema ja päev algab juba teel olles.

Mobiferiga saab bussi tellida minutitega ja valida erinevate bussifirmade vahel üle Eesti.

Sest kevadel on üks lihtne reegel:kui ilm läheb paremaks, on parim plaan kuskile minna.

Ja mõnikord algab see lihtsalt ühest bussisõidust.